- Külad ja linnad,
- Uudis
Kolkja. Mida siin külas vaadata?
1. September 2024
Kolkja on peamiselt vene vanausuliste küla. Vanausuliste looga saad tutvuda Kolkja vanausuliste muuseumis. Millised sibulateelised on end Kolkjas sisse seadnud?
Alatskivi poolt tulles saab suvel sisse astuda pikale hommikusöögile Aljonushka puhvetis. Vana sibulakuivati ehk sarai all tegutseb Aljona pakkudes maitsvat toitu ning tutvustades talu lugu väikesel näitusel.
Kolkja külas elas Feodot Ivanovitš Kudrjašov (1829–1909), kellel oli ehitusettevõte. Feodot ehitas Kolkjasse uhked majad nii endale (Suur tee 11) kui ka oma kahele vennale, Uljanile (Suur tee 23) ja Nikiforile (Suur tee 25). Mõlema majapoole keldrikorrusele ehitati sigurikuivatusahjud, et pered saaksid sigurikasvatusega tegeleda. Sigurikuivatusahjud on tänaseni säilinud, mistõttu rajati Peipsimaa Pärimuskeskuse keldrisse vana sigurikuivatusahju ümber 2016. aastal sigurimuuseum, et tutvustada sigurikasvatust Peipsimaal.
Lisaks sigurimuuseumile ja kohvikule asub pärimuskeskuses Sinilniku töökoda, kus trükitakse ja värvitakse kangaid, Lubokiõu ning Rääbu maailm, et avastada muinasjutulist Peipsimaad.
Kui me Sibulateel parimat sibulapirukat valima hakkasime, tõi oma imemaitsvad pirukad žürii lauale ka Natalja Rästas. Need olid tõesti väga head ja nii kannabki Natalja just kõige esimest tiitlit Sibulatee Parim Sibulapirukameister.
Natalja pakub eelkõige ettetellimisel pirukaid, saiu ja muud head paremat. Kui aga Kolkjas juba oled, tasub helistada – nii mõndagi võib just ahjust tulla.
Kuldkollane Prääniku Tareke Kolkja küla nelja tee ristis paistab juba kaugelt silma. Tarekese sees toimetab Irina oma meeskonnaga: köögis valmivad pirukad ja saiakesed, vahel ka midagi toekamat. Nimi tuleb aga ilusatest präänikutest, mida perenaine küpsetab ja kaunistab. Soovi korral saab tarekese tooteid ka ette tellida. Suvel avatud tihedalt, muul ajal pigem nädalavahetuseti.
Tarekeses on ruumi, et vastu võtta väike grupp ka präänikute kaunistamise õpituppa.
Kolkja kala- ja sibularestoran
Menüüs on toidud kohalike vanausuliste retseptide põhjal. Nii jõuvad külaliste laudadele kalakotletid, koha nii vanausuliste moodi kui ka juustukattega, suitsukala salat, uhhaa ja kalaseljanka. Kohafilee täidisega pannkooke pakutakse samuti. Ning toidukord on paslik lõpetada samovaritee ja keedusuhkruga.
Kui oled suurema seltskonnaga, soovitame kohad ette broneerida.
Kostja talu peremees on muidugi Konstantin, kes külalistega räägib nii vene kui eesti keeles. Kostja juures näete vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud siiruviirulisi aiasaadusi maha panevad, üles võtavad ja müüvad. Ehk selline tubli tund aega sibulakasvatusse ja vanausuliste traditsioonidesse juhatavat giidijuttu. Eriliseks teeb Kostja veel tema oskus võrke punuda ja seda teistelegi õpetada.
Külastus tallu tuleb ette tellida. Jutuajamise juurde võimalik tellida ka sibulapirukaid ja teed.
Vene vanausulised. Kuidas nad Eestisse jõudsid? Ja millal? Miks nad end just Peipsiääres sisse seadsid?
Millised on vanausuliste kombed? Millised on perekonnad ja miks on nad aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele.
Saad omapäi muuseumis ringi uudistada, aga väga põnev on seda teha muuseumi perenaisega, kes vanausuliste igapäevaelust sulle räägib. Tuur tuleb ette tellida.
Vaatetorn ja suplusrand
Vanausuliste muuseumi parkla juures on vaatetorn vaatega Peipsile.
Kolkja suplusranna heakorra eest kannab hoolt Peipsiääre vald ning see asub sadama kõrval, Sadama tänaval.
Kui Kolkja on avastatud, saab oma ringkäiku jätkata Kasepääl ja Varnjas või Nina külas või Alatskivil.
Kuidas Tartust, Varnjast või Alatskivilt Kolkjasse ühistranspordiga saab, vaata tpilet.ee lehelt.
Cart
